Brisbane 20. - 22. juuli

Rongisõit Brisbane'i oli piinarikkam, kui bussisõit Melb-Syd. Rong oli väga täis ja seetõttu pidime kuidagi oma toolil magama. Iga natukese aja tagant oli mingi koht surnud ja jälle üleval. Nii palju on rong parem, et istmevahed on suuremad ja vähemalt jalad saab enda ette välja sirutada. Tulime tagasi City Backpackerisse, sest siit on viimasel päeval hea lähedal raudteejaama minna, et siis rongiga lennujaama sõita. Ja tasuta internett oli ka veel väga vajalik.

Teisipäeval käisime ära Austraalia Zoos, kus eelmisel korral käimata jäi. See turisti elu ei ole ikka kerge :) Eelmine öö oli niigi magamata ja teisipäeva hommikul tõusime kolmveerand seitse hommikul üles ja sõitsime rongi ja bussiga 2 tundi Beerwahi. Kõik ainult selleks, et loomaaeda minna :) Australia Zoo on ühe perekonna poolt majandatav loomaaed. Steve Irwin asutas selle 1992. aastal koos oma naisega. Algselt oli samas kohas Beerwahi Reptile Park, mida pidasid Steve'i vanemad, hiljem siis võttis Steve asja üle ja tegi pargist korraliku loomaaia. Steve Irwin on tuntud „hull“, kes on teinud Animal Planeti telekanalile lõputult palju dokumetaalfilme nimetul hulgal ohtlikest loomadest ja roomajatest. Tema erilised lemmikud olid krokodillid ja seejärel kõikvõimalikud mürgised maod, ämblikud jms. Nad käisid neid ohtlikke loomi koos naise Terryga igal pool näppimas ja filmimas. Loomaaias käies on aru saada, et loomad on nende suurim kirg siin elus ja seda nimetatakse „krokodilli küti Steve'i koduks“. Steve Irwin suri õnnetult Great Barrier Reefil järjekordset dokumentaalfilmi tehes, kui stingray teda südamepiirkonda torkas. Austraalia Zoo on omamoodi pühamu Steve auks. Terry ja nende tütar ning poeg on pidevalt loomaaias ise kohal, teevad loomadega showsid ja lisaks on välja pandud palju Steve isiklikke asju ja lõputul hulgal fotosid tema seiklusrikkast elust. Nendel lastel on küll väga palju lemmikloomi :))

Jõudsime siis loomaaeda kell kümme hommikul ja lahkusime sealt pool neli pärastlõunal. Võrreldes Sydney Tarronga Zooga on siin oluliselt vähem loomaliike, põhiliselt ainult Austraalias elavad loomad, aga see eest toimub palju igasuguseid showsid ja paljudele loomadele on võimalik väga lähedale saada. Loomapidajad tutvustavad igal pool ja pidevalt nende hoolitsemise all olevaid loomi. Loomaaeda sisenedes on kohe võimalik beebi krokodilli (Marko poseerib ka alguses ühega) ja kahe peaga sisalikku silitada. Jäime kahjuks hiljaks hiigel kilpkonna hoidja jutule. Aia juurde jõudes tädi just lõpetas oma jutu. Ühesõnaga seal oli 2 Aldabran kilpkonna. See on kõige suurem maismaa kilpkonn. Nad kasvavad kuni ühe meetri kõrguseks ja kaaluvad kuni 300 kg! Hoidja toitis just ühte ja saime pildile ka. Saime pildile hea võrdluse, kui jurakad need kilpkonnad on! Nägime veel elevantide toitmist. Kõik külastajad said ka elevandile juurikaid anda. Loomaaia keskele oli ehitatud tohutult suur „lava“, kus oli istekohti rohkem, kui mõnel väikesel staadionil. Siin toimus siis päeva tippsündmus: show elevantide, madude, suurte lindude ja loomulikult krokodillidega.

Loomulikult saime taaskord vabalt läbi jalutada kängurute ja koaalade aedadest. Silitasime peaaegu kõik ruud vist ära :) Viimast korda saab ju noh. Nad on ikka niiii nunnud ja nii siidise karvaga. Kui ometi saaks mõne omale seljakotti pista ja suveniiriks kaasa võtta :) Känguruga saab vast veel Eestis hakkama, aga koaala jaoks meil eukalüptipuid ju ei kasva.

Ja saime ka pisikest püütonit silitada. Isegi mina julgesin silitada!

Nägime esimest korda elus ära ka punase panda. Väga ilus loomake, välimuselt meenutab ainult rohkem mõnd nugist kui pandat :)

Veel olid olemas ilusad tiigrid, vombatid, värvilised suured ja väikesed Austraalias elavad linnud, dingod, kaamelid, Tasmaania Devilid, Cassowaryd (ei tea, kuidas nende eesti keelne nimetus on, aga need suured ja ilusad värvilised emulaadsed linnud, kellel kiiver peas on) ning loomulikult väga palju erinevaid ameerika alligaatoreid ja kohalikke soolase vee krokodille. Enamik krokodillid on püütud Põhja Queenslandi jõgedest ja toodud loomaaeda, kuna nad olid oma käitumisega kohalikele elanikele ohtlikuks muutunud või oli vigastada saanud ja nad toodi loomaaeda ravile. Kuna 70ndatel tapeti palju suuri krokodille maha, on loodusest üle 5m krokodilli leidmine haruldus. Ühel pildil on Marko krokodilli kujuga. Arvatakse, et nii suureks võib soolase vee krokodill kasvada!! Pikkust 8,4 meetrit, kaalu umbes 2 tonni! Kes teab, võibolla on kusagil raskesti ligipääsetavas võpsis sellised elukad veel ka olemas...Krokodillide populatsioon on suudetud eduka kaitsmisega enamasti taastada ja nii paarikümne aasta pärast on jälle võimalik suuri krokodille loodusest leida.

Üldiselt möödub päevake seal kiiresti. Me ei jobutanud kuskil, muudkui käisime ringi ja ikka kulus viis ja pool tundi kogu loomaia läbi käimiseks. Sissepääs oli Austraalia loomaaedadest kõige kallim: 54 dollarit inimese kohta, pluss ühistransport 17 dollarit. Aga see loomaaed on seda igal juhul väärt!

Muideks leidsime siit Brisbane'i hostelist omale veel huvitavat lugemist. Keegi oli raamaturiiulile jätnud Vello Vikerkaare raamatu „Pikk jutt, sitt jutt“. Alguses muidugi ei uskunud oma silmi, et eesti keelne raamat :) Eestis olles lugesime alati huviga Vello Vikerkaare kolumni Eesti Ekspressis. Raamat oli väga hea. Hakkasime loomaaiast tagasi sõites seda koos lugema ja lugesime jutiga läbi. Saime südamest naerda. Ta kirjutab eestlastest nii lahedalt läbi välismaalase silmade. Kohati on muidugi piinlike ja pead vangutama panevaid kohti ka, aga meie võtsime kõike siiski huumoriga. Ja kaugemalt ja nö kõrvalt eestlasi vaadates paneb ta oma jutuga väga täppi. See saab eriti selgeks, kui ise ka mõnda aega Eestist ära oled. Igal juhul aitäh, kes iganes sa selle raamatu siia hostelisse jätsid :)

Ja ongi käes kolmapäev, 22. juuli. Meie viimane päev Austraalias. Täna öösel kell 2.45 istume lennuki peale ja hüvasti Austraalia. Ei, hüvasti vist ikka ei ütle, äkki tuleme ikka kunagi veel tagasi. Never say never :)

Koju saabumise kuupäeva siiski teile öelda veel ei saa. Sõidame täna nimelt Singapuri. Meil oli Eestist tagasi sõidu piletiga koos ostetud paar vahepeatust Aasiasse. Singapurist läheme edasi Kuala Lumpurisse ja reisime natukene aega üldse Malaisias ringi. Hetkel puudub igasugune aimdus, kas Malaisias netti ka saab ja blogi uuendada saab või mitte. Eks näis.

Emirates'i piletid on meil ka ostetud ainult Istanbulini (ostetud pakett algas ja lõppeb Istanbulis). Vaatasime, et AirBaltic lendab Istanbulist Riiga päris odavalt, ilmselt tulebki need piletid osta ja siis edasi mõelda, kuidas Riiast omakorda Pärnusse saab. Me ei ole neid pileteid veel ostnud, sest ei tea kuidas ja kui kaua Malaisias läheb. Seal peaks mõnusalt sooja jälle saama. Hetkel on Singapuris öösiti 25 ja päeval 29 kraadi. Mõnna! :)

Kui võimalik, siis anname kõigile blogi kaudu koju saabumise kuupäeva peale viimaste lennupiletite ostmist teada.

Ja me mõlemad lülitame Austraaliast lahkudes uuesti sisse oma Eesti telefoninumbrid. Minul siis endiselt (+372)52 32 969 ja Markol (+372)50 58 433.