teisipäev, 3. veebruar 2009

Head uut Pühvli aastat!

01. veebruaril algas hiina kalendri järgi pühvli aasta. Sydneys on väga suur hiina kogukond, neil on täiesti oma linnaosa, kus kõik on ainult hiina keeles ja neil on omad kombed ja traditsioonid. Hiina uue aasta saabumise pidustused algasid juba 23.jaanuaril ja kestavad 15.veebruarini. Enim reklaamitud ja meile huvi pakkuv üritus oli 01.veebruaril toimunud uusaasta paraad. Paraad oli väga värvikirev, palju erinevaid tantsijaid, muusikuid ja palju suuri valgustatud loomakujusid. Püüdsime mõned pildid ka teha, aga kuna tänavad olid paksult rahvast täis, kes kõik paraadi vaatasid ja järjekordselt ei viitsinud me varakult kohale minna, siis nägime asju üpris kaugelt ja pildid ei tulnud just kõige paremini välja.

Alates 27.jaanuarist hakkas Marko ka üle pika aja tööl käima. Täpselt 2,5 kuud on möödas päevast, mil ta viimati Eestis tööl käis. Päris pikk ja kosutav puhkus on olnud :) ja tooks on inimeste h2irimine nende kodudes ja neile koti p2he tombamine. Ehk tuleb k2ia ukselt uksele ja tehe inimestele selgeks, et nyyd tuleb hakata heategevusele raha annetama. Ja mitte lihtsalt yhekordselt annetama, vaid igakuise maksena pangaarvelt nii paar kolm aastat...Eh see myygit66 pole ikka tema rida.

24. jaanuaril käisime siis Botaanika aias Sydney Sümfoonia Orkestri kontserdil. Taaskord oli Botaanika aeda kogunenud lauluväljakutäis pikniku pidavaid inimesi. Rahva hulgas oli nii noori kui vanu. Seltskond oli väga kultuurne ja enamikel inimestel oli söögi kõrvale kaasa võetud mitte õlu ja odav vein vaid enamasti paukusid šampused :) Meie nii hästi varustatud ei olnud, piirdusime ainult mõnusalt külma ja maheda valge veiniga ning suupistetega. Me imestme jätkuvalt kohalike piknikukultuuri üle, see on super ja väga korralikult ettevalmistatud. Kõigil on suured ruudulised tekid, mis murule laotatakse ning sellele omakorda külmakohvritega (enamikele on rattad alla installitud, et kergem tassida oleks) kohale tassitud söögid-joogid. Lisaks kuulub iga korraliku pikniku pidaja varustusse matkatoolid, mis kergesti kokku-lahti käivad. Ühesõnaga inimesed on tõsiselt asjadega üle koormatud, kui nad pikniku pidama lähevad, aga samas on kõik vajalik mõnusalt värskes õhus tundideks viibimiseks olemas. Meil Markoga on pikniku pidamise vilumuse omandamiseks veel kõvasti arenguruumi :)

Tegelikult pidin ju kontserdist rääkima. Esiteks oli äärmiselt mõnus külitada muru peal, mekkida head-paremat, näha silmanurgast pargi servas asuvat tuledes linna panoraami ja kuulata sinna juurde äärmiselt mõnusat muusikat. Sydney Sümfoonia Orkester mängis juba neljandat aastat järjest Sydney festivali raames Botaanika aias. Peab mainima, et helitöö oli väga hea. Kuna oli tuuline õhtu ja me külitasime rahvarohkuse tõttu lavast üsna kaugel, siis kartsime, et tuul puhub palju heli minema. Õnneks siiski mitte, plats oli varustatud nii paljude kõlaritega, et oli tunne nagu istuks lava ees. Samuti oli väljakule püstitatud kolm hiigelsuurt ekraani, kust nägime kõike, mis laval toimus. Esimene tund mängiti Austraalia heliloojate loomingut ja just uuemat loomingut, mis oli väga põnev. Teosed olid loodud üheksakümnendate keskel ja mõjutatud tolleaegsest poppmuusikast. Ehk orkestrile oli kirjutatud interpretatsioon hip-hopist, technost jms ning üks helilooja oli eriti vaimustuses Big Band muusikast ja selle stiili interpretatsioon oli tõeliselt kihvt. Kontserdi teine osa koosnes sellistest klassikutest nagu Dvoršak, Tšaikovski ja Hayden. Ning nagu austraallastele kombeks lõppes kontsert järjekordse suure ilutulestikuga :)

26. jaanuaril tähistati Austraalia Päeva (Australia Day). Taaskord pandi südalinn autoliiklusele kinni ja varahommikust alates oli linn paksult rahvast täis. Alustasime südalinna Hyde pargist, mis oli muudetud suureks grilli ning veini- ja juustu aiaks. Käisime terve pargi läbi ja saime nelja erineva leti juures tasuta kohaliku õlut degusteerida :) Pargi kõrval jooksvale tänavale (mille pikkus võib olla ca 2 km) oli üles rivistatud vanade autode näitus. Näitusel olid autod 20. sajandi algusest kuni 20. saj lõpuni välja. Edasi liikusime The Rocks'i linnaossa (Harbour Bridge'i kõrval), kus oli autoliiklus täielikult peatatud ja tänavatele (sõna otseses mõttes keset asfalti) oli üles pandud 6 lava, kust võis kogu pika päeva erinevaid ansambleid ja erinevat stiili muusikat kuulata. Meile meeldis kõige rohkem bluusi ja jazzi lava. Ja eriti meeldis ansambel nimega: Mojo Juju and the Snake Oil Merchants. No kus on alles nime välja mõelnud :) Palun ärge küsige, kuidas seda eesti keelde tõlkida :) Aga laval oli trompet, akordion, trummid, bass ja käsisaag (!!!). Saagi mängiti poognaga :) Väga kihvti jazzi ja bluusi segu mängis see bänd. Kella kuueks läksime Darling Harbour'i, kus toimus nö akadeemiline Austraalia Päeva tähistamine. Sealne programm oli igavam, aga kuulsime ära Austraalia hümni. Hümni lauldi sõjalaevalt, mis kalda ääres ringi tiirles ja kolm solisti koos kooriga kandsid kogu hümni ette. Väga muljetavaldav esitlus. Hümn ise on ka väga ilus. Kell üheksa õhtul algas see, mille pärast see tohutu rahvamass välja oli tulnud – võimas ilutulestik. See ilutulestik konkureerib tõsiselt aastavahetuse ilutulestikuga. Seekord ei olnud lihtsalt ilutulestik vaid oli värvide, muusika ja ilutulestiku vaatemäng. Väga, väga kihvt oli. Me ei ole elu sees ühe aasta jooksul näinud nii palju võimsaid ja ilusaid ilutulestike kui siin viimase kuu aja jookusul (aastavahetus, Sydney festivali avaõhtu, Sümfoonia orkesteri kontserdi lõpus ja Austraalia Päeval).

Ühel õhtul Kings Crossis ringi jalutades nägime tänaval üle pika aja elu jälle. Kõndisime elumajade vahel ringi ja üks tädi hüüdis mingeid nimesid ja laotas tänavale süüa. Mõtlesime, et küllap toidab kodutuid kasse. Mõne aja pärast tulime samast kohast mööda ja ma silmanurgast vaatasin, et näe ongi kassid kohal, aga Marko karjatas, et opossumid. Ja oligi kaks suurt opossumit, kes tädi poolt maha pandud sööki kugistasid. Mööduvad jalakäijad neid ei häirinud, sest nad olid söömisega nii ametis. Päris nunnud loomakesed on nad ja sellised täissöönud kassi suurused.

2009.aasta neljandal nädalal tabas Sydneyt tõeline kuumalaine. Nädala alguses hakkas temperatuur vaikselt üles kerima. Päeviti oli pidevalt 30 kraadi ja õhtudki olid väga soojad. Neljapäeva õhtul (22.jaanuar) käisime õhtul pargis veini joomas ja nii palav oli. Hiljem südaöösel proovisime toa rõdul veini kõrvale šokolaadi süüa, aga see lihtsalt sulas kätte ära. Järgmisel päeval lugesime lehest, et öösel temperatuur alla 25 kraadi ei langenudki!! Pole siis midagi imestada, et šokolaad ära sulas. Loomulikult ei saanud nendel öödel ka magada, sest konditsioneeri hostelid ei tunne. Rõduuks oli küll öö otsa lahti ja väikene ventilaator ka töötas, aga abi sellest ei olnud. Ventilaator paneb lihtsalt toas oleva õhu ringi liikuma. Aga kuna siin on juba väga pikka aega olnud kuiv ja kuum, siis on majaseinad nii kuumad, et õhtuks kuidagi maha ei jahtu. Ma arvan, et meil on toatemperatuur stabiilselt 28 kraadi ringis. Kuumuse haripunkt jõudis kätte laupäeval. Ma tulin keset päeva töölt ja tänaval oli võimatu käia, valgusfoori taga seismine oli veelgi piinarikkam. Päike kõrvetas nii tugevalt, et tänaval seistes oli tunne nagu seisaks praepannil. hostelist välja minnes tundus, et kuidagi väga palav ja tuulevaikne on maja ees. eemal tänaval puhus päris tugev tuul ja mõtlesime, et tuul jahutab jne, aga kui me tänavale jõudsime.........siis alles see tuul oli KUUM!!! nagu saunas keegi vehiks vihaga. Nimelt siin ilm kujuneb sisemaal kõrbes. Enamasti on läänetuuled, mis lükkavad seda ilma idarannikule. ja kui ilm juhtub tugevama tuulega olema, siis puhub see kuum kõrbetuul ka kesklinnani ja rannikuni. Kui on nõrgem tuul siis on mere briis tugevam ja kuum õhk rannikuni ja kesklinnani ei jõua. Ainult läänepoolsed eeslinnad saava sooja. Me ei näinud kuskil termomeetrit, aga mõtlesime, et ega see temp üle 35 ikka ei ole ja paterdasime päeval veel linnas ringi. Küll teokiirusel, sest iga liigutuse peale olid riided seljas märjad. Ning muidugi tarbisime päeva jooksul ära rekordkoguse vett. igatahes hiljem lehest lugesime, et sydney kesklinnas oli 41 kraadi sooja ja läänepoolsetes eeslinnades 47!! Kõrbes elavad liivakärbsed olid linnas väljas. Meie hosteli sein mustas nendest, niiet akent ei saanud lahti hoida. Nii kuum ilm oli päris ekstreemne, aga huvitav kogemus. Samas rohkem ka nii kuuma ei taha, magada ja tööd teha sellise kuumaga ikka ei saa. Lehed muidugi pasundasid ka, et laupäeval oli viimase 15 aasta kõige kuumem päev. Laupäeva õhtul hakkas kuumus lõpuks järgi andma. Õhtuks muutis tuul kiiresti suunda ja hakkas väga kõvasti mere poolt puhuma. Tuul oli isegi nii tugev, et kohati tahtis tänavalt minema puhuda. Canberras oli päris korralik troopiline torm, mis tegi linnas palju kahju. Õnneks siin midagi hullu ei juhtunud, puhus lihtsalt õhutemperatuuri normaalse peale tagasi. Õhtuks langes temp 20 kraadi peale ja järgmised päevad oli temp taas normaalne: nii 25-27 kraadi.

Kui pilte vaatate, siis näete kohe alguses (esimesed kaks) ühe kaubamaja pilte. Tegemist on Victoria kaubamajaga, mis on äärmiselt fancy kaubamaja ning seal on ainult kuulsate brändide poed. Kuid eriliseks tegi kaubamaja kuusk, mis oli nii suur, et kõrgus läbi kolme korruse. Püüdsime seda kuidagi pildi peale saada. Me koperdasime täitsa juhuslikult sinna kaubamajja, läksime lihtsalt konditsioneeriga ruumi otsima. Väljast ei saanud arugi, et see selline kaubamaja on. Aga sisse astudes on küll tunne nagu oleks viietärni hotelli sattunud. Õhus hõljuvad peened parfüümid ja igal korrusel on kaks isemängivat klaverit! Udupeen värk, ma pole nii peenes ja ilusas kaubamajas veel käinud. Seal shoppamas käiv koorekiht on muidugi vaatamisväärsus omaette.

3 kommentaari:

Janke ütles ...

Ooot oot, milliseid pilte? Ja kuskohast saab vaadata? :D

T. (los Hurhuljose laulja)

Sandra ütles ...

Kas midagi sellist?

http://www.youtube.com/watch?v=_6588Bx8abM

Uskumatu :)

Tervitades,
blogikülastaja

annely ütles ...

ehhee, victoria kaubamajas on meie pood kah! eriti posh...