neljapäev, 26. märts 2009

16.-17. märts City of Sails ehk Auckland



Ei saa kuidagi üle Emirates'i lennufirmast. 16. märtsil lahkusime Sydneyst, et sõita Aucklandi, Uus-Meremaale. Nagu eelmine kord mainisime, siis seekord saime nautida nimetatud lennufirma Airbus A380 äriklassi luksust. Algas kõik aga sellega, et tänu äriklassi piletile saime enne lendu 2 meeldejäävat tundi Emirates'i Lounge's veeta! Lounge'i sisse astudes oli esimese asjana nähtav lauale üles rivistatud baar, mis koosnes kangest alkoholist: šampusest Hennessy konjakini välja. Järgmisena nägime suurt buffee söögisaali ja mugavaid diivaneid, kus kõike head ja paremat nautida. Buffee söögilauad olid lookas soolastest toitudest trühvliteni välja. Kõik söögid olid väga kenasti serveeritud nagu parimas restoranis ja loomulikult ka maitsesid imehästi. Ja kõige parem kogu asja juures oli loomulikult see, et see kõik oli täiesti tasuta! Kell oli pool seitse hommikul, aga loomulikult ei saanud me šampust joomata jätta, tegemist oli ju ikkagi Moet & Chandoni šampusega. Me kumbki ei ole varem šampusest väga lugu pidanud, aga tuleb välja, et me lihtsalt ei ole varem korraliku kraami saanud. Veetsime 2 tundi diivanitel head ja paremat süües-juues. Söögid-joogid olid meie kiirnuudlite jm kiirtoiduga harjunud kõhu jaoks ütlemata suur luksus. Ei tahtnudki lennukisse minna, sealgi oli hea. Aga siis me veel eiteadnud, mis meid lennukis ees ootab.

Uus Airbus A380 on tervenisti kahekorruseline. Tegemist on hetkel maailma suurima reisilennukiga. Kogu teine korrus on ainult esimese- ja äriklassi jaoks, esimene korrus on turistiklass. Äriklass mahutab ca 100 inimest ja istmeid on ühes rivis 1-2-1. Aknaalused kohad on kõik üksikud. Ridade vahed on hästi laiad, saab rahulikult lennukis ringi kõndida, kogu sisustus meeldivalt heledates toonides, mis jätab veel avarama mulje. Oma kohale istudes saabub esimese asjana stjuardess, kes toob kohe mis iganes joogi (kuigi lennuk pole veel õhkugi tõusnud). Loomulikult jätkasime šampusega. Kõik istmed on mõnusalt laiad ja siis hakkab lisaväärtusi tulema: istet saab puldiga alla lasta nii palju kui parajasti tahad ja lõpuks läheb isegi täiesti pikali ehk sul on reaalselt võimalik sirgelt magada. Isegi Marko, kes on tuntud oma pikkade jalgade poolest, sai rahulikult sirgelt pikutada. Sellega istme võlud ei piirdunud, kõigele lisaks on tool tervenisti massaažitool. Puldist saab valida erinevaid massaaži astmeid ja piirkondi. Nii mõnikümmend minutit kulus avastamisele, mida kõike see tool teeb :)

Järgmine ja põhiline üllatus on aga see, et lennukis (küll ainult äriklassis) on baar!! Sõna otsese mõttes tõused toolilt püsti ja lähed baari. Baaris olid jälle kõik parimad margid kangest alkoholist tasuta saadaval ning lisaks oli leti peal palju erinevaid äärmiselt põnevaid suupisteid. Purser käis isiklikult kõikide reisijatega baaris vestlemas. Kogu meeskond oli äärmiselt lahke ja abivalmis nagu alati. Igal pool võis pilte teha ja jagati soovitusi, mida süüa-juua. Baaris saab leti ääres seista või paaril diivanil lebotada. Mõelda vaid, me käisime 12,5 kilomeetri kõrgusel baaris :)) Spasse ja dušši alla me seekord ei pääsenud, need on vaid esimese klassi lõbud. Jah, lennukis on ka spa ja dušširuum olemas!!

Peale baaris käiku lõime lahti menüüd ja veinikaardid. Söök oli taaskord oivaline ja kõik käigud kanti ükshaaval Emirates'i logoga serviisidel ette. Mina jõin ainult šampust algusest lõpuni, aga Marko võttis pearoa kõrvale imehea Prantsuse punase veini ja juustukoogi kõrvale portveini, mis maitsesid väääga hästi. Igal istmel on kõigele lisaks veel isiklik minibaar, mis sisaldas vett ja erinevaid karastusjooke, mahla. Igal reisijal on oma isiklik meelelahutusssüsteem LCD ekraaniga, mis on suurem kui meie hostelite televiisorid. Meelelahutuse osas sai siis taaskord valida paarisaja uue Hollywoodi ja klassikaliste filmide, seriaalide ja paljude arvutimängude vahel. Loomulikult sai kuulata meelepärast muusikat, raadiot ning valik oli väga suur. Oleksin väga tahtnud „Madagaskar 2“ või „Austraalia“ filmi vaadata, aga seekord ei olnud üldse aega. Kolm tundi äriklassi mõnusid nautides möödusid liiga kiiresti. Esimest korda elus soovisime, et lend ei lõppeks. Ma ei oska isegi arvata, kui palju see äriklassi pilet maksab, aga arvestades, mida ja kui palju selle eest saab, siis ilmselt rohkem, kui eluski oleks nõus maksma. Ja kõikidele, kes lennata kardavad, siis peaksite just selle lennukiga sõitma, sest turbulentsid sellele lennukile ei mõju. Ja müratase oli ka uskumatult väikene, peaaegu ei kuulnudki mootorite häält nagu liugleks üle taeva... Kokkuvõttes on Emirates'i uus Airbus nagu taevane paradiis...

Auckland ei ole kahe aastaga võrreldes põrmugi muutunud. Hosteli leidmine ja linnas orienteerumine ei valmistanud mingit probleemi, kõik tänavanurgad olid värskelt meeles. Auckland on küll miljonilinn ja pindalalt sama suur, kui London, aga kesklinn ja buisness district on väga mõnusalt kompaktne ja jalgsi läbitav.

17. märtsiks jätsime omale enne reisi jätkamist vaba päeva, et kaks aastat tagasi vaala ja delfiini safarilt saadud kinkekaart realiseerida. Nimelt käisime kaks aastat tagasi sellel safaril, aga nägime ainult ühte delfiini ja siis saime voucheri, millega võime nii kaua uuesti ja uuesti safarile minna kuni neid rohkem näeme. Tookord ei tahtnud me küll voucherit vastu võtta, sest kust me teadsime, et juba varsti siia tagasi tuleme :) Broneerisime nädal varem omale tuuri ära. Paraku läks seekord jälle pahasti, tuur jäi ära, sest selle toimumiseks peab olema vähemalt 10 osalejat. Teisipäeva hommikuks oli registreerunud ainult neli inimest :( Oi, oi kui kahju. Õnneks on meil üks võimalus veel, 5.aprillil proovime uuesti. Kolm on kohtu seadus, seekord peab kõik õnnestuma. Nüüd aga oli meil vaja 8 tundi surnuks lüüa linna peal, mis meil täiesti peas on ja kus kõik kohad juba läbi käidud. Turismiinfo punkt aitas hädast välja. Aucklandi ümbruses on palju ilusaid lahesoppe, kus ujumas ja päevitamas käia. Uurisime välja, kust ja milliste bussidega saab ning veetsime päeva kaunite randade ja luksuslike mereäärsete villadega elurajoonis ringi jalutades. Aucklandi kliima ja lõhn on väga eestipärane. Siin on praegu sügis, mis võrdub Eesti suvega. Hommikud ja õhtud võivad pisut karged olla, aga päeval on päikese käes mõnusalt soe. Kõik on väga roheline ja lopsakas. Mõnus vaheldus üpris kuivanud maastikule Austraalias. Ja linna hüüdnimi on City of Sails sellepärast, et siin linnas on kõige rohkem purjekaid jms paate ühe inimese kohta kui kuskil mujal maailmas. Kõik Aucklandi ja selle ümbruses asuvad lahesopid on jahtklubisid ja paksult erineva suurusega jahte ja kaatreid täis.

Cooki Saarte blogi ja pildid tulevad hiljem... Uus-Meremaal on nett ülemõistuse kallis ja maksta tuleb megabaitide eest, mistõttu pilte siin hetkel üles laadida ei saa.

Kommentaare ei ole: