18.detsembri õhtul jõudsime üle pika aja jälle linna – Adelaide'i. Päris mõnus on jälle tsivilisatsioonis tagasi olla. Esimeste muljete põhjal võib öelda, et raamatul on õigus...tegemist on ülekasvanud alevikuga. Samas on Adelaide ikkagi miljonilinn. Aga tunda seda väga küll ei ole. Meie hostel on päris südalinnas. Isegi kõige kibedamal tööajal on liiklus suht hõre ja rahulik.
Ja oh seda imet, hostelis on isegi tasuta wifi!! Kiirus on sellel küll megaaeglane, nii et skypida ei saa, aga hädapärasemad asjad saab netis aetud.
Adelaide'i linnakaart näeb täpselt selline välja, et kogu linn joonistati enne paberi peal valmis ja siis hakati ehitama. Tänavad jooksevad ilusti paralleelselt ja südalinn moodustab neljakandilise ruudu, kus on väga lihtne orienteeruda. Linn on võrreldes Melbourne'i ja Sydneyga väga vaikne. Liiklust on vähe ja inimesi ka.
Õnneks on linnas jälle olemas tasuta bussiliin ja tramm, seega tähtsamad vaatamisväärsused saab kiiresti üle vaadata.
Käisime Lõuna-Austraalia muuseumis. Muuseum koosneb kolmest osast: ülevaade Austraalia rannikul elavatest vaaladest ja delfiinidest, dinosaurustest ja aborigeenide kultuurist. Sissepääs oli tasuta, välja arvatud dinosauruste osakond.
Vaalad on ikka uskumatult suured loomad. Muuseumis oli välja pandud Sperm Whale 'i vaala skelett, kes oli 16 meetrit pikk ja kaalus 24 tonni. Skelett oli nii suur, et seda ei saanud tervenisti pildilegi jäädvustada. Lisaks oli seal delfiinide skelette ja üks hirmus suur kilpkonna skelett (vaadake pilte, Marko pea kohal ripub). Uskumatu, mis elu siinsetes vetes leidub. Vaalade ja delfiinide kohta oli ka palju informatsiooni väljas. Aga mitmest kohas oleme juba näinud infot, et enamasti ei teata, kui vanaks vaalad elavad. Arvatakse, et siinsetes vetes kõige rohkem levinud vaala tüüp Southern Right Whale võib elada kuni 80-aastaseks. Kuna vaalad elavad kaugel avaookeanis ja on üsna liikuva eluviisiga, siis on nende kohta info kogumine raskendatud.
Dinosauruste osakond tekitas väikese pettumuse, ühtegi elusuuruses skeletti väljas ei olnud, oli ainult 2 pealuud ja enamasti dinoasuruste munad. Siiani ei ole Austraaliast dinosauruste luid leitud, seega olid välja pandud esemed siia eksporditud. Kõige rohkem on maailmas dinosauruste kohta asju leitud Hiinast, Aasiast ja USA-st.
Aborigeenide elu tutvustav muuseumi osa oli väga põnev. Väidetavalt oli enne eurooplaste jõudmist Austraaliasse 19.sajandil siin nii palju erinevaid aborigeenihõime, et oli võimalik eristada 300 erinevat keelt. Aborigeenidel oli sama kurb saatus kui Ameerika indiaanlastel, toimusid suured massimõrvad, kuna taheti maad nende käest kätte saada või kui aborigeenid ei olnud nõus valgete kultuuri omaks võtma, siis nad tapeti ka lihtsalt ära. Igal juhul võis muuseumi väljapanekust järeldada, et kuni 19. sajandini elasid aborigeenid üsna algelist elu. Käidi jahil (ise tehtud odade ja vibudega), kalal ja tegeleti korilusega. Haiguseid raviti rahvameditsiini abil. Isegi tänapäeval ei usalda aborigeenid tablette, vaid otsivad abi loodusest. Aborigeene püüti hoolega integreerida kuid siiamaani ei ole see täielikult õnnestunud. Enamik elus olevaid aborigeene elavad kaugel Põhja territooriumil. Peaaegu kõik keelerühmad, mida aborigeenid kasutasid, on välja surnud.
Adelaide'i linn on põhimõtteliselt üks suur elurajoon. Sagimine ja elu käib ainult ühel tänaval – Rundle Street. Seal on jalakäijate tänav, kus asuvad peamised poed ja kaubamajad ning mitmed kohvikud ja söögikohad. Sellel tänaval võib enam vähem alati inimesi näha, muud tänavad on väga vaiksed. Linnas ja südalinna piirkonnas on väga palju suuri rohelisi parke, kus seltskonnad hoolega grillivad ja pikniku peavad. Ja praktiliselt igas pargis on olemas suur gaasigrill, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kohalikud kasutavad neid hoolega.
Ilm läks Adelaide's iga päevaga ainult paremaks. Neljapäeval saabudes oli päeval sooja 21 kraadi ja õhtu oli jahedam. Reedel tõusis temp 24 peale, laupäeval oli juba 28 ning pühapäeval 32 kraadi. Ja õhtud muutusid päevapealt nii soojaks, et ei raatsi magamagi minna. Muudkui istuks hosteli rõdul või patseeriks linnas ringi. Päeval on see kuumus suurte majade vahel üsna kurnav, aga õnneks on Adelaide'l olemas väga kaunis rannarajoon – Glenelg. Tundubki, et praegusel aastaajal on kogu elu linnast randa läinud. Rannarajoonis oli olenemata kellaajast või nädalapäevast kogu aeg palju rahvast. Seal on ka palju söögikohti, baare, poekesi. Ja vesi oli loomulikult ka mõnusalt soe – 22 kraadi! Laupäeval ja pühapäeval veetsimegi enamuse päevast rannas. Jalutasime lihtsalt kaunis rannarajoonis rannapromenaadil (mis on 4 km pikk!!) ringi, käisime korduvalt ujumas ja päevitasime. Päike on siin muidugi asi, millega peab väga ettevaatlik olema. UV kiirgus on väga kõrge ja me kohe tundsime, kuidas päike kõrvetas. Liival päikest võttes oli tunne nagu lebaks praepannil. Kusagilt jäi meelde, et ka kõige päikeselisemal päeval Londonis ei ole nii palju UV kiirgust kui Brisbane'is täispilvitusega.
Ja loomulikult peab juba hommikul enne hosteli uksest välja minekut end korralikult päikesekreemiga kokku määrima. Ja iga kord peale ujumist uuesti. Oleme Eestkist ostetud 30 UV faktoriga kreemi juba ära kasutanud, et pidime poest uue kreemi ostma. Ja hoolimata sellest, et kasutame nii kõrge faktoriga kreemi, oleme mõlemad juba praeguseks pruunimad, kui kahel viimasel suvel Eestis olles. Mõned kohad on ikka punaseks ka läinud ehk õhtuti on peale rannas käiku ilusti kreemitamise vead näha: need kohad, mis on kreemitamata jäänud või kuhu on kreemi vähe saanud, need on õhtuks ikka tulipunased. Üks üllatav asi on siinse kliima juures veel: päike on kõrvetavalt palav isegi kell 7 õhtul. Põhimõtteliselt kuni päikeseloojanguni (see juhtub kella kaheksa ja üheksa vahel) on päikese käes väga palav, nii et otsiks pigem puudevarju, kus istuda ja kõndida. Aga meile jätkuvalt väga meeldib see soe kliima. Kujutate ette, et me kõndisime pühapäeva õhtul päikeseloojangu ajal rannas jalgupidi vees, korjasime võrratult ilusaid rannakarpe, vesi oli paksult ujujaid täis ja vesi ning õhk oli nii soe. Siinsetel elanikel on ikka väga vedanud, sest suvi on siin pikk, mis tähendab, et sul on palju ilusaid soojasid õhtuid. Esimesel päeval kandsin ma igaks juhuks kotis õhemat kampsunit kaasas, et äkki läheb õhtul külmaks, aga see oli küll asjatu tassimine. Kui õhtul kell 11 peab veel trammi pealt hostelisse marssima, siis hakkab ka väga palav.
Viimasel õhtul Adelaide's käisime hosteli seltskonnaga üle tee baaris kohalikku õlut joomas. Eesti õlle isu ei ole veel tulnud ja kohalikust euroõllest Fostersist oleme ka seni edukalt mööda läinud. Teised kohalikud on palju paremad. Meil oli väga rahvusvaheline seltskond: paar sakslast (keda on Austraalias kohutavalt palju, meie kohta arvatakse ka alguses alati, et oleme kas Saksamaalt või Hollandist), soomlanna, ameeriklane, kaks itaallast ja kolm austraallast. Saime õhtu jooksul palju targemaks, uurisime, mis tööd inimesed on teinud, kus käinud ja jätsime meelde mõned head nipid, mida töö otsimisel peab jälgima (eriti, kui kusikile istandusse minna).
Täna õhtul, s o 22.detsembril lendame Sydneysse, et veeta seal jõulud ja tähistada uue aasta saabumist. Samuti tuleb Sydneys hakata asjalikuks ja alustada tööde otsinguga. Nüüd aga tibulasse sööma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar