29. november
Emirate´si lend oli täpselt sama mõnus kui eelmisel aastal. Meelelahutusprogramm oli endiselt tasemel ja pardateenindus super. Soojenduseks pakuti kõigepealt alkohoolseid jooke ja küpsiseid. Saime väga hea prantsuse punase veini. Menüüst sai valida pearoogade vahel. Toidukandik, oli nii suur, et tõsiselt raske oli seda ja järgmist veini lauale ära mahutada. Sõime: soolalõhe värske salatiga, hooaja värske salat, araabiapärane kana kartuli ja küpsetatud juurviljadega, šokolaadikook, küpsised juustuga ja Emirate´si šokolaad. Kõrvale siis veel igasugused karastus- ja alkohoolsed joogid. Kõik see turistiklassis ja hinna sees. Mina igatahes ägisesin pärast, sest kõht oli nii täis. Kõik oli ka väga maitsev.
Dubaisse jõudsime kell 1 öösel. Piirivalvuritel ei olnud lõunamaalaste kombel kiiret kuskile. Passijärjekord venis hirmsasti. Lõpuks jõudsime leti äärde ja hakkas pihta: kes olete ja kust tulete, mis riik see Eesti on, kus viisa on jne. Reisibüroo väljastas meile elektrooni
lise viisa ja templit passi ei löödud. Lõpuks üks teine piirivalvur oma arvutist nägi, et jah, meil tõesti on viisa olemas. Meie väljatrükitud viisa approval neile ei sobinud. Õnneks saime siiski üle piiri ja lennujaamast välja astudes lõi mõnus soojus kohe vastu. Õues oli 21 kraadi sooja!! Mõnus!
Taksojuht leidis õnneks hotelli kergesti üles ja hotell on ka täitsa normaalne. Ei ole prussakaid ega muid koduloomi :)
Hommikul linna peale minnes oli õues 27 kraadi sooja ja pilves ilm. Mis tegelikult on sellise palavuse juures ideaalne turistiilm. Meie hotell asub täpselt piiri peal – paremale poole jääb vana Dubai ja vasakule uuslinn. Esimesel päeval siirdusime kõigepealt vanale poolele jalutama. Vana pool ei ole arhitektuuri ja tänavate poolest just kõige kaunim, aga siin näeb seda kõige ehedamat Araabiat. Dubai vanalinn asub mõlemal pool Dubai Creek´i. Arvestades kui tihe paadiliiklus selle peal käib, on vesi väga selge ja ilus roheline. Jõudsime kohe kulla- ja lõhnaturule. Kullaturg oli tõeliselt hämmastav. Ehete kujundamisel on piiriks ainult kujutlusvõime, raha eest on võimalik kõike teha. Nägime tohutul hulgal väga ilusaid disainkaelakeesid, sõrmuseid, käevõrusid, kujukesi ja kõike muud. Pikal tänaval asusid mõlemal pool kätt ainult kullapoed ja kohalikud naised muudkui ostsid. (kohalikud naised elavad väga hästi, tööl käia ei tohi, kodus on teenijad ja lapsehoidjad, seega polegi päeval muud teha kui poodlemas käia ja ilutööstust üleval hoida). Nägime ühte kohalikku naist, kes oli muidu pealaest jalatallani musta riietatud, aga kleidil olid kolmveerandvarrukad ja paljad käed olid paksult kuldkette ja sõrmuseid täis. Kõige lahedam leid kullaturul oli kullast lutt (vt pilte) :) Teele jäi veel ka vürtsiturg, kust võis siis osta kõiki vürtse vist muida maailmas saada.
Saime öösel jälle väga vähe magada ja mina vist mõtlesin liiga palju, igatahes oli enesetunne pisut kehvavõitu – söögiisu ei olnud ja wc-sse ajas ka kuidagi tihti. Tulime pärastlõunal hotelli tagasi ja magasime paar tundi. Kell neli läksime uuesti linna peale. Siis avastasime, et me pidasime kohalike kombel lihtsalt siestat. Kohalikud panevad päeva kõige kuumemaks ajaks kõik poed ja restoranid kinni, ehk 13.00-17.00 on siesta. Pärastlõunal jalutasime uuemas linnajaos ringi. Nüüd oli näha juba seda reklaamitud ilusat ja puhast Dubaid. Kõikjal olid kõrged ja uhked majad. Samas on ehitusbuum alles täielikult käimas, igal sammul kohtab ehitamist ja kraanasid. Marko luges kuskilt, et 25% maailma kraanadest on hetkel Dubais. Tohutu ehitus käib. Arhitektuuri poolest on taaskord piiriks ainult kujutlusvõime. Siin on kvartalite kaupa tornmaju, mis kõik on erikujulised. Üldises pildis küll kaunist tervikut ei moodusta, aga samas paneb imestama, millise kujuga maju on üldse võimalik ehitada. Näiteks on olemas täiesti ümmargune, pallikujuline klaasmaja. Me ei ole vist mitte ühtegi täpselt ühesugust või nö tavalist neljakandilist tornmaja näinud. Õhtupoole käisime suures konditsioneeritud kaubamajas, kus oli ainult 378 poodi. Sõime seal õhtust ja kasutasime internetikohvikut, et Saksamaa kohta kirjutatud blogi üles panna. Internet ei ole siin veel väga levinud ja kui on, siis ainult raha eest. Kaubanduskeskuse kohvikus maksis pool tundi internetti 35 krooni. Hotelli tagasi jalutasime mööda vee äärt ja imetlesime tuledes tornmaju, mis ilusasti vee peal peegeldasid või mida oli lihtsalt ilus vaadata.
Dubai Creek on ajalooline ja see on esimene koht, mille ümbrusse kalamehed ja pärlipüüdjad elama asusid. 19 sajandil muutus Dubai Creek oluliseks kaubandussadamaks. Hiljem on kaldaäär küll ilusaks linnaosaks muudetud, aga mõned kaubasadama kaid on veel säilinud. Sattusime õhtul üheksa paiku hotelli jalutades ühe kai juurde ja äkki oli õhus tunda tugevat kalalõhna. Nimelt olid mitmed kalalaevad saagiga sadamasse jõudnud ja kalamehed olid kogu saagi kaile maha laotanud. Päris kalarikkad veekogud on siin lähedal, sest kalakuhjad olid ääretult suured.
Üheteistkümnest vajusime väsinuna uuesti voodisse. Marssisime üle 10 km päeva jooksul maha. Kuigi reisiraamat väidab, et Dubai ei sobi kõndimiseks, ei saa meie seda väidet kinnitada. Igale poole on võimalik jalgsi kõndida. Takso on ka siin riigis odav (ja ei pea kauplema, taksomeeter käib ja taksojuht ei tiiruta linnas ringi, vaid viib su otsemat teed pidi sihtkohta. Meil telefoni GPS käis samal ajal, seega teame, et meid asjatult linnas ringi ei sõidutatud), aga jalgsi näeb rohkem.
Ja minu tervisega on kõik korras, tõenäoliselt lihtsalt mõtlesin üle ja soojus mõjus organismile ootamatult.
30. november
Täna võtsime esimese asjana veetakso ja sõitsime Dubai Creek´i vastaskaldale. Tavaline veetakso ehk ühistransport maksab kõigest 1 dirham, mis on vist ca 3,5 eek (me ei ole ammu valuutakursse näinud). Paat on küll ka tõeline mootoriga puust sara, aga viib kiirelt ja odavalt vastaskaldale. Taevas on täna täiesti selge ja päike paistab lagipähe. Päikese käes on kindlasti üle kolmekümne kraadi. 15 minutiga on särk seljas märg ja vett kulub väga palju. Paadisõit oli mõnus, siis puhus mõnus soe tuul.
Vastaskaldal sattusime kohe nime järgi Dubai vanale turule. Seal müüdi kõiksugu riideid, kangaid, kotte jms. Kui Bangkoki turgudel reklaamiti originaalseid brändiriideid ja -kotte, siis siinsed kaupmehed olid ausad ja hüüdsid kohe: „Copy Rolex, copy bags.“ (Võltskellad ja -kotid) Siiralt kahju on, et me ei tule siit otse koju, sest siit saaks soodsalt osta ilusaid riideid, kotte, kingi jms.
Järgmisena külastasime Dubai Muuseumi, mis tutvustas Lähis-Ida ajalugu. Arheoloogilised väljakaevamised tõestavad, et esimesed inimesed elasid siin juba 8000 a.eKr, põllumajandus ja põliselanikud tekkisid umbes 2500 a pKr. Esimesena vallutasid alad pärslased, kes tõid endaga kaasa pärsia keele ja islami. 16.sajandil vallutasid need alad portugallased. 17.sajandil tahtsid kaubateed endale saada prantslased ja hollandlased. 18.sajandil sai sellest alast Inglismaa asumaa. 02.detsembril 1971 tekkis praegune Araabia Ühendemiraadid, kui Dubai, Abu Dhabi, Ajman, Fujairah, Sharjah ja Umm al-Qaiwain ühinesid. Abu Dhabi Šeik sai AÜE presidendiks ja Dubai Šeik asepresidendiks. Tegelikult valitseb iga šeik oma emiraati ise. Dubai kõige tähtsam tegelane on kroonprints šeik Mohammed bin Rashid al Maktoum, kes on Dubai presidendi, AÜE peaminitri ja teab mis veel ametites. Ja Dubai ei ole loomulikult pealinn, pealinn on Abu Dhabi. Teisipäeval, 02.dets neil siin rahvuslik püha ja kõik tähistavad 37 aasta möödumist ühendatud riigi loomisest. Üks taksojuht juba hoiatas meid, et sellel päeval kõik puhkavad, muuseumid on kinni, ka võõrtöölistel on vaba päev. Seega ei ole vist muud teha, kui rannas peesitada, mille vastu meil ei ole ka midagi :) Riigi põhiliseks sissetuleku allikaks ei olegi nafta nagu me ekslikult arvasime. Nafta ja gaas moodustavad ainult 6% ja turismiga seotud valdkond (restoranid, hotellid jms) 74% sissetulekust.
Õhtupoole jõudsime lõpuks Burj Al Arab´i juurde ehk siis selle seitsme tärni hotelli juurde. Pistsime varbad mõnusalt sooja Pärsia Lahte ja nautisime kaunist vaadet. Hotelli juures pidi päikeseloojangul toimuma valgusšhow, seega patseerisime rannas edasi ja jäime ootama. Patseerisime me muidugi viietärni hotelli rannas, kuhu tagantaia kaudu juhuslikult sattusime ja ei ole päris kindel, kas me võisime seal olla. Rannakultuur on siin hoopis teistsugune kui Euroopas. Enamik randasid on kinnised hotellide rannad. Täpselt kaks nimelist randa on avalikud rannad, kus siis ka kohalikud ja muud turistid käia tohivad ning üks tasuline rand on ka turistide ja kohalike jaoks olemas. Valgusšhow ei olnud väga eriline, aga see eest sattusime jalutama kahe luksusliku hotelli aeda, kus ühes oli näiteks loodud väike Veneetsia oma kanalite ja saarekestega. Ja lõputult palju palme, mis kõik olid jõulutuledega kaunistatud. Väga efektsed (vt ka pilte). Aiast sai otse vanale Madinat Jumeirah turule. Turg oli see küll vaid oma väljanägemiselt ja ehituselt, aga kaubalt......kullast kette müüdi seal näiteks tolliga!!!! Ja muu selline kaup. Päike oli selleks ajaks loojunud, aga mere ääres puhus endiselt mõnus soe tuul. See meeldib meile kõige rohkem, et õhtul ei pea ennast siise pakkima, võib vabalt t-särgi väel patseerida ja siis ei ole liiga palav, vaid meeldivalt soe.
Õhtul võtsime ette kohustuse külastada järjekordset Hard Rock Cafe´d (HRC). HRC oli taaskord laheda sisustuse ja lõbusate teenindajatega. Aga õlu jäi seekord joomata. Kahjuks ei serveerita seal alkohoolseid jooke, sõime siis lihtsalt õhtust. Dubais kehtib teatavasti kuiv seadus. Alkoholi võib saada ainult nelja- ja viietärni hotellide baaridest. Pudel majaveini maksab 280 eek ja 0,5l õlu 70eek. Turistid võivad kaasa tuua 4 pudelit alkoholi, aga tänaval purjus peaga vahele ei tohi jääda. Me ostsime lennujaama Tax Free´st paar pudelit veini, mida vaikselt siis hotellitoas täna jõime.
01.detsember
Tänane päev ei olnud just kõige toredam. Proovisime leida turismiinfo punkti, et saada ühistranspordi graafikut, sest busse paistab siin liikuvat päris palju ja tihti. Dubai nimelt on väga laialivalguv linn ja vahemaad võivad olla väga pikad. Telefoni GPS näitas ühte turismiinfo punkti, aga tegelikkuses seda olemas ei ole. Käisime ühes reisibüroos, mis korraldab ka linnaekskursioone ja nemad ütlesid, et bussiga sõidavad ainult kohalikud võõrtöölised ja turisti jaoks on ikka kõige sobivam takso. Kui päev otsa ainult taksoga igale poole sõita, siis võib sellele kuluda 100-150 dirhamit ehk 350-525eek, neli päeva läheb seega päris kulukaks. Leidsime lõpuks bussipeatuse, kus olid bussiplaanid ja ajad üleval. Tuligi meile sobiv buss, aga see ei võtnud inimesi peale, sest oli juba liiga täis. Ootasime pool tundi ja loobusime. Võtsime suuna hoopis ranna poole. Läksime veetaksoga üle jõe ja proovisime sealt taksot saada, mis osutus aga kohutavalt raskeks. Taksosid oli nii vähe näha ja need vähesed, mis vaevusid peatuma, ütlesid, et nende vahetus on läbi ja ta sõidab baasi. Siesta ajal toimub neil juhtide vahetus. Umbes tunni pärast saime takso, mis oli nõus meid randa viima. Õnneks liiklusprobleem peagi laheneb. Järgmine aasta saab valmis metrooliin ja Skytram. Need hakkava minema ka nö New Dubaisse, mis on kesklinnast oma 30 ja rohkem km eemal.
Ja siis tuli välja, et rannapromenaad oli politsei poolt kinni pandud ja linnaliikluses valitses täielik kaos. Poole tunni pärast jõudsime randa. Tahtsime minna sellesse tasulisse randa, sest seal on olemas vahetuskabiinid, tualett, dušid jms vajalik. Lugesime enne nädalavahetusel oma tarka raamatut, et laupäeval on seal rannas sissepääs lubatud ainult naistele ja lastele, sellepärast otsustasime rannapäeva jätta just algavale nädalale. Jõudsime siis rannaväravasse ja lugesime: „Monday women and children only!“ (esmaspäeval on rand ainult naistele ja lastele). Meie muidu väga usaldusväärne Lonely Planet'i raamat vedas meid alt. Me olime läbi raskuste randa orienteerunud 2,5 tundi ja me ei saanudki sisse :(( Marssisime kõrval asuvasse avalikku randa ja käisime vähemalt jalgupidi vees ja lasime mõnusal meretuulel end jahutada. Ujuma ei saanud minna, sest esiteks ei saanud riideid vahetada ja teiseks on vesi nii soolane, et kui peale seda duši all ei käi, hakkab nahk kohe kibedalt sügelema. Riideid ei saanud niimoodi ka vahetada, et üks hoiab rätikut ees ja teine vahetab, sest politsei patseeris seal pidevalt ringi. Riietuse suhtes on AÜE üpris nõudlik, tuleb austada kohalike tavasid ja kanda sellist riietust, mis paljastab võimalikult vähe keha. Seega õlapaeltega või sügava dekolteega pluusid võib ära unustada. Naiste puhul on aktsepteeritav pikk seelik või põlvpüksid ja kinnise kaelusega T-särk. Kui mees käib lühikeste pükstega, siis kohalik arvab, et mees unustas täna oma püksid koju ja tuli tänavale aluspükstes. Mehed peavad siis kandma pikki pükse ja lühikese varrukaga pluuse. Ärimehed käivad rangelt tumedates ülikondades. Ma ei tea, kuidas nad selles üles ei sula.
Ega tänase päevaga ei olnudki muud peale hakata, kui hotelli poole tagasi orienteeruda ja tee pealt söögikohta otsida. Sellest kujunes aga veelgi suurem probleem. Mitte ühtegi bussi ei tulnud või mis tulid, olid nii täis juba, et ei võtnud kedagi peale. Taksosid liikus kuidagi haruldaselt vähe ja neil olid ka juba inimesed peal. Hakkasime linna poole kõndima. Vahepeal jahutasime ennast bussipeatustes ja ostsime poest vett juurde. Enamikes kohtades on väga moodsad bussipeatused – üleni kinnine klaasist paviljon, millel on liuguks ja sees on konditsioneer! Oh kui mõnus oli seal vahepeal istuda ja maha jahtuda. Eestis võiks ka sellised bussipeatused olla, et talvel puhub sees soe õhk ja palaval suvel külm õhk. Marssisime 2 tundi! Samal ajal kogu aeg busse ja taksosid jälgides, mitte keegi ei peatunud. Ja kuna oli nii palav, siis ei olnud kõndimise tempo ka kuigi kiire. Südalinna on rannast umbes 15 km. Rand on täitsa linnas sees, aga nagu mainisin, Dubai on väga laialivalguv linn. Kõndimise ajal saime imetleda ääretult ilusaid valgeid mereäärseid villasid, miskahel pool sõiduteed asusid. 15 kilomeetrit uhkeid valgeid villasid! See oli alles vaatepilt. Samal ajal oli liiklus väga umbes ja alguses ei saanud aru, mis ometi täna liikluses toimub. Samal ajal sõitsid rannapromenaadil kohalike autod, mis olid väga üles tuunitud ja seda riigilippude ja kõige muuga, mis riigiga seotud. Lippe võis absoluutselt kõikjal näha. Kohalikud olid väga õnnelikud saabuva püha üle. Ja autode küljes ei olnud mitte ainult väikesed vimplid, vaid tihti olid inimesed autoakendest või katuseluugist väljas ja lehvitasid suuri mastilippe. Käis suur tuututamine. Väga muljet avaldav pilt oli. Eestlased küll iseseisvumispäeva saabudes nii õnnelikud ei ole ja lippe igal pool lehvita. Ühel majal langes katuselt alla maja seina suurune lipp!
Vahepeal oli läinud pimedaks ja me marssisime endiselt õnnetult linna poole. Lõpuks siiski õnn naeratas ja meil õnnestus saada vaba takso, kes meid hotelli tõi. Kohe, kui takso saime, saime liikluskaose põhjuse ka teada. Promenaadil asub tähtis lipuväljak, kus toimus pidupäeva rongkäik eesotsas šeigi endaga. Tee oli autodele suletud ja pimeduse saabudes algas ilus ilutulestik. Nägime õnneks ilutulestiku ka ära. Hotelli juures käisime mingis kohalikus söögikohas söömas. Väga indiapärane söök tundus, erinevad grill-lihad riisiga. Ühest lihast ei saanud küll aru, millega tegu. Kõikidel lihadel oli nii palju ja teravaid maitseaineid peale pandud, et ei saanud aru, millega tegu. Ei hakkanud väga hoolega uurima kah. Kõhu sai täis ja sees püsis kah. Eelmistel päevadel ei olnud meil sellise kuumaga isu kohalike toitude järele, õhus on pidevalt spetsiifiliste maitseainete lõhn, mis ei ole väga kutsuv ja sõime kaubanduskeskuses itaalia ja HRC-s ameerikalikku toitu. Nüüd on vähemalt kohalik asi ka ära proovitud.
02. detsember
Esimene asi, mis viitas pühale, oli see, et hommikul sai rahulikult magada. Meie hotell asub risttee lähedal ja autojuhtidel on kombeks pidevalt signaali anda. Tõeliselt algaja sõidujuhi vaenulik linn – kui sa poole sekundi jooksul rohelise tule süttimisel kohal ei liigu, järgneb signaalitamine. Liiklus on üleüldine kaos ja turistil ei soovitata ise autot rentida ja juhtida. Saan aru miks, ise ka ei tahaks siin sõita. Täna hommikul oli siis vaikus. Tahtsime täna kindlasti sinna tasulisse randa (Jumeirah Beach Park) saada ja hakkasime varakult hotellist liikuma. Linn oli tõeliselt vaikne, autosid vähe ja isegi ehitusmeestel oli vaba päev. Sõitsime veetaksoga vastaskaldale ja oh seda õnne, esimene takso, mis ilmus oli vaba ja viis meid randa. Ummikuid ka ei olnud, kõik sujus kenasti. Ja täna seisis rannaväravas päev läbi vabu taksosid. Eile lihtsalt ei olnud meie päev. Rand oli mõnus, palju palme, mille all kõrvetava päikese käest vajadusel varju otsida, vesi oli nii soe, nii soe ja nii ilus heleroheline... ah..paradiis. Kuna olime alles lumivalged, siis päevitamisega üle ei pingutanud, olime rannas 2,5 tundi ja käisime 2 korda ujumas. Väga soolane vesi oli, võis vabalt ujumata vee peal lihtsalt hõljuda. Määrisime 30 spf kreemi peale ja ikkagi oleme väikesed põrsad. Ei mitte tulipunased, lihtsalt sellised ilusad roosad :) Naljaks on see päikene – kui tänaval kõnnid, siis ei hakka üldse peale (ei näkku ega kätele), aga heidad korraks liivale pikali ja juba punetad. Pidasime rannas plaani, et kui järgmine kord Dubaisse tuleme, siis võtame mereäärse lukshotelli ja teeme tõelise rannapuhkuse, sest siis ei ole vaja kuskile kaugele randa orienteeruda. Ja kõik lukshotellid siin on nagu linn linnas – kõik vajalikud teenused on hotelliterritooriumil olemas. Nüüd on meil linn nähtud, et võime ainult rannapuhkuse siin võtta küll...näiteks tehissaarel The Palm.
Seekord saime tagasi ka kiirelt taksoga. Järgnes jalutuskäik Dubai uuemas linnaosas, mille südameks on ehitusjärgus maailma kõige kõrgem maja Burj Al Dubai. Hetkel on selle maja ümbrus suur ehitusplats, sest korraga kerkib terve kvartal kõrghooneid, kaubanduskeskuseid jne. Valmis oli saanud suur kaubanduskeskus. Ja ma mõtlen SUUUR!!! Seal oli sees läbi kolme korruse akvaarium kõikvõimalike kaladega.
Tavalised kõrghooned on Dubais nii 60-korruselised ja need paistavad Burj Al Dubai kõrval nagu päkapikud! Burj Al Dubai on juba praeguses ehitusjärgus kõrgem, kui mistahes muu hoone või telemast maailmas – üle 700m! Tallinnasse ehitati teatavasti Stockmanni kaubamaja juurde kaksiktornid, mis on 30-korruselised. Nii väikeseid maju on Dubai pilvelõhkujate vahel väga vähe.
Õhtul sõime taas kohalikku toitu ja nautisime viimast õhtut siin linnas. Jalutasime pimeduses jõe ääres (see on õhtul nii ilus), käisime tuledes kullaturul veel ringi, mis õhtul eriti ilusates tuledes sätendas ja nautisime lihtsalt mõnusat sooja õhtut.
Homme kell 10 hommikul algab lend Austraaliasse. Seal saab ehk pildid ja Dubai blogi ka üles panna.
Emirate´si lend oli täpselt sama mõnus kui eelmisel aastal. Meelelahutusprogramm oli endiselt tasemel ja pardateenindus super. Soojenduseks pakuti kõigepealt alkohoolseid jooke ja küpsiseid. Saime väga hea prantsuse punase veini. Menüüst sai valida pearoogade vahel. Toidukandik, oli nii suur, et tõsiselt raske oli seda ja järgmist veini lauale ära mahutada. Sõime: soolalõhe värske salatiga, hooaja värske salat, araabiapärane kana kartuli ja küpsetatud juurviljadega, šokolaadikook, küpsised juustuga ja Emirate´si šokolaad. Kõrvale siis veel igasugused karastus- ja alkohoolsed joogid. Kõik see turistiklassis ja hinna sees. Mina igatahes ägisesin pärast, sest kõht oli nii täis. Kõik oli ka väga maitsev.
Dubaisse jõudsime kell 1 öösel. Piirivalvuritel ei olnud lõunamaalaste kombel kiiret kuskile. Passijärjekord venis hirmsasti. Lõpuks jõudsime leti äärde ja hakkas pihta: kes olete ja kust tulete, mis riik see Eesti on, kus viisa on jne. Reisibüroo väljastas meile elektrooni
lise viisa ja templit passi ei löödud. Lõpuks üks teine piirivalvur oma arvutist nägi, et jah, meil tõesti on viisa olemas. Meie väljatrükitud viisa approval neile ei sobinud. Õnneks saime siiski üle piiri ja lennujaamast välja astudes lõi mõnus soojus kohe vastu. Õues oli 21 kraadi sooja!! Mõnus!Taksojuht leidis õnneks hotelli kergesti üles ja hotell on ka täitsa normaalne. Ei ole prussakaid ega muid koduloomi :)
Hommikul linna peale minnes oli õues 27 kraadi sooja ja pilves ilm. Mis tegelikult on sellise palavuse juures ideaalne turistiilm. Meie hotell asub täpselt piiri peal – paremale poole jääb vana Dubai ja vasakule uuslinn. Esimesel päeval siirdusime kõigepealt vanale poolele jalutama. Vana pool ei ole arhitektuuri ja tänavate poolest just kõige kaunim, aga siin näeb seda kõige ehedamat Araabiat. Dubai vanalinn asub mõlemal pool Dubai Creek´i. Arvestades kui tihe paadiliiklus selle peal käib, on vesi väga selge ja ilus roheline. Jõudsime kohe kulla- ja lõhnaturule. Kullaturg oli tõeliselt hämmastav. Ehete kujundamisel on piiriks ainult kujutlusvõime, raha eest on võimalik kõike teha. Nägime tohutul hulgal väga ilusaid disainkaelakeesid, sõrmuseid, käevõrusid, kujukesi ja kõike muud. Pikal tänaval asusid mõlemal pool kätt ainult kullapoed ja kohalikud naised muudkui ostsid. (kohalikud naised elavad väga hästi, tööl käia ei tohi, kodus on teenijad ja lapsehoidjad, seega polegi päeval muud teha kui poodlemas käia ja ilutööstust üleval hoida). Nägime ühte kohalikku naist, kes oli muidu pealaest jalatallani musta riietatud, aga kleidil olid kolmveerandvarrukad ja paljad käed olid paksult kuldkette ja sõrmuseid täis. Kõige lahedam leid kullaturul oli kullast lutt (vt pilte) :) Teele jäi veel ka vürtsiturg, kust võis siis osta kõiki vürtse vist muida maailmas saada.
Saime öösel jälle väga vähe magada ja mina vist mõtlesin liiga palju, igatahes oli enesetunne pisut kehvavõitu – söögiisu ei olnud ja wc-sse ajas ka kuidagi tihti. Tulime pärastlõunal hotelli tagasi ja magasime paar tundi. Kell neli läksime uuesti linna peale. Siis avastasime, et me pidasime kohalike kombel lihtsalt siestat. Kohalikud panevad päeva kõige kuumemaks ajaks kõik poed ja restoranid kinni, ehk 13.00-17.00 on siesta. Pärastlõunal jalutasime uuemas linnajaos ringi. Nüüd oli näha juba seda reklaamitud ilusat ja puhast Dubaid. Kõikjal olid kõrged ja uhked majad. Samas on ehitusbuum alles täielikult käimas, igal sammul kohtab ehitamist ja kraanasid. Marko luges kuskilt, et 25% maailma kraanadest on hetkel Dubais. Tohutu ehitus käib. Arhitektuuri poolest on taaskord piiriks ainult kujutlusvõime. Siin on kvartalite kaupa tornmaju, mis kõik on erikujulised. Üldises pildis küll kaunist tervikut ei moodusta, aga samas paneb imestama, millise kujuga maju on üldse võimalik ehitada. Näiteks on olemas täiesti ümmargune, pallikujuline klaasmaja. Me ei ole vist mitte ühtegi täpselt ühesugust või nö tavalist neljakandilist tornmaja näinud. Õhtupoole käisime suures konditsioneeritud kaubamajas, kus oli ainult 378 poodi. Sõime seal õhtust ja kasutasime internetikohvikut, et Saksamaa kohta kirjutatud blogi üles panna. Internet ei ole siin veel väga levinud ja kui on, siis ainult raha eest. Kaubanduskeskuse kohvikus maksis pool tundi internetti 35 krooni. Hotelli tagasi jalutasime mööda vee äärt ja imetlesime tuledes tornmaju, mis ilusasti vee peal peegeldasid või mida oli lihtsalt ilus vaadata.
Dubai Creek on ajalooline ja see on esimene koht, mille ümbrusse kalamehed ja pärlipüüdjad elama asusid. 19 sajandil muutus Dubai Creek oluliseks kaubandussadamaks. Hiljem on kaldaäär küll ilusaks linnaosaks muudetud, aga mõned kaubasadama kaid on veel säilinud. Sattusime õhtul üheksa paiku hotelli jalutades ühe kai juurde ja äkki oli õhus tunda tugevat kalalõhna. Nimelt olid mitmed kalalaevad saagiga sadamasse jõudnud ja kalamehed olid kogu saagi kaile maha laotanud. Päris kalarikkad veekogud on siin lähedal, sest kalakuhjad olid ääretult suured.
Üheteistkümnest vajusime väsinuna uuesti voodisse. Marssisime üle 10 km päeva jooksul maha. Kuigi reisiraamat väidab, et Dubai ei sobi kõndimiseks, ei saa meie seda väidet kinnitada. Igale poole on võimalik jalgsi kõndida. Takso on ka siin riigis odav (ja ei pea kauplema, taksomeeter käib ja taksojuht ei tiiruta linnas ringi, vaid viib su otsemat teed pidi sihtkohta. Meil telefoni GPS käis samal ajal, seega teame, et meid asjatult linnas ringi ei sõidutatud), aga jalgsi näeb rohkem.
Ja minu tervisega on kõik korras, tõenäoliselt lihtsalt mõtlesin üle ja soojus mõjus organismile ootamatult.
30. november
Täna võtsime esimese asjana veetakso ja sõitsime Dubai Creek´i vastaskaldale. Tavaline veetakso ehk ühistransport maksab kõigest 1 dirham, mis on vist ca 3,5 eek (me ei ole ammu valuutakursse näinud). Paat on küll ka tõeline mootoriga puust sara, aga viib kiirelt ja odavalt vastaskaldale. Taevas on täna täiesti selge ja päike paistab lagipähe. Päikese käes on kindlasti üle kolmekümne kraadi. 15 minutiga on särk seljas märg ja vett kulub väga palju. Paadisõit oli mõnus, siis puhus mõnus soe tuul.
Vastaskaldal sattusime kohe nime järgi Dubai vanale turule. Seal müüdi kõiksugu riideid, kangaid, kotte jms. Kui Bangkoki turgudel reklaamiti originaalseid brändiriideid ja -kotte, siis siinsed kaupmehed olid ausad ja hüüdsid kohe: „Copy Rolex, copy bags.“ (Võltskellad ja -kotid) Siiralt kahju on, et me ei tule siit otse koju, sest siit saaks soodsalt osta ilusaid riideid, kotte, kingi jms.
Järgmisena külastasime Dubai Muuseumi, mis tutvustas Lähis-Ida ajalugu. Arheoloogilised väljakaevamised tõestavad, et esimesed inimesed elasid siin juba 8000 a.eKr, põllumajandus ja põliselanikud tekkisid umbes 2500 a pKr. Esimesena vallutasid alad pärslased, kes tõid endaga kaasa pärsia keele ja islami. 16.sajandil vallutasid need alad portugallased. 17.sajandil tahtsid kaubateed endale saada prantslased ja hollandlased. 18.sajandil sai sellest alast Inglismaa asumaa. 02.detsembril 1971 tekkis praegune Araabia Ühendemiraadid, kui Dubai, Abu Dhabi, Ajman, Fujairah, Sharjah ja Umm al-Qaiwain ühinesid. Abu Dhabi Šeik sai AÜE presidendiks ja Dubai Šeik asepresidendiks. Tegelikult valitseb iga šeik oma emiraati ise. Dubai kõige tähtsam tegelane on kroonprints šeik Mohammed bin Rashid al Maktoum, kes on Dubai presidendi, AÜE peaminitri ja teab mis veel ametites. Ja Dubai ei ole loomulikult pealinn, pealinn on Abu Dhabi. Teisipäeval, 02.dets neil siin rahvuslik püha ja kõik tähistavad 37 aasta möödumist ühendatud riigi loomisest. Üks taksojuht juba hoiatas meid, et sellel päeval kõik puhkavad, muuseumid on kinni, ka võõrtöölistel on vaba päev. Seega ei ole vist muud teha, kui rannas peesitada, mille vastu meil ei ole ka midagi :) Riigi põhiliseks sissetuleku allikaks ei olegi nafta nagu me ekslikult arvasime. Nafta ja gaas moodustavad ainult 6% ja turismiga seotud valdkond (restoranid, hotellid jms) 74% sissetulekust.
Õhtupoole jõudsime lõpuks Burj Al Arab´i juurde ehk siis selle seitsme tärni hotelli juurde. Pistsime varbad mõnusalt sooja Pärsia Lahte ja nautisime kaunist vaadet. Hotelli juures pidi päikeseloojangul toimuma valgusšhow, seega patseerisime rannas edasi ja jäime ootama. Patseerisime me muidugi viietärni hotelli rannas, kuhu tagantaia kaudu juhuslikult sattusime ja ei ole päris kindel, kas me võisime seal olla. Rannakultuur on siin hoopis teistsugune kui Euroopas. Enamik randasid on kinnised hotellide rannad. Täpselt kaks nimelist randa on avalikud rannad, kus siis ka kohalikud ja muud turistid käia tohivad ning üks tasuline rand on ka turistide ja kohalike jaoks olemas. Valgusšhow ei olnud väga eriline, aga see eest sattusime jalutama kahe luksusliku hotelli aeda, kus ühes oli näiteks loodud väike Veneetsia oma kanalite ja saarekestega. Ja lõputult palju palme, mis kõik olid jõulutuledega kaunistatud. Väga efektsed (vt ka pilte). Aiast sai otse vanale Madinat Jumeirah turule. Turg oli see küll vaid oma väljanägemiselt ja ehituselt, aga kaubalt......kullast kette müüdi seal näiteks tolliga!!!! Ja muu selline kaup. Päike oli selleks ajaks loojunud, aga mere ääres puhus endiselt mõnus soe tuul. See meeldib meile kõige rohkem, et õhtul ei pea ennast siise pakkima, võib vabalt t-särgi väel patseerida ja siis ei ole liiga palav, vaid meeldivalt soe.
Õhtul võtsime ette kohustuse külastada järjekordset Hard Rock Cafe´d (HRC). HRC oli taaskord laheda sisustuse ja lõbusate teenindajatega. Aga õlu jäi seekord joomata. Kahjuks ei serveerita seal alkohoolseid jooke, sõime siis lihtsalt õhtust. Dubais kehtib teatavasti kuiv seadus. Alkoholi võib saada ainult nelja- ja viietärni hotellide baaridest. Pudel majaveini maksab 280 eek ja 0,5l õlu 70eek. Turistid võivad kaasa tuua 4 pudelit alkoholi, aga tänaval purjus peaga vahele ei tohi jääda. Me ostsime lennujaama Tax Free´st paar pudelit veini, mida vaikselt siis hotellitoas täna jõime.
01.detsember
Tänane päev ei olnud just kõige toredam. Proovisime leida turismiinfo punkti, et saada ühistranspordi graafikut, sest busse paistab siin liikuvat päris palju ja tihti. Dubai nimelt on väga laialivalguv linn ja vahemaad võivad olla väga pikad. Telefoni GPS näitas ühte turismiinfo punkti, aga tegelikkuses seda olemas ei ole. Käisime ühes reisibüroos, mis korraldab ka linnaekskursioone ja nemad ütlesid, et bussiga sõidavad ainult kohalikud võõrtöölised ja turisti jaoks on ikka kõige sobivam takso. Kui päev otsa ainult taksoga igale poole sõita, siis võib sellele kuluda 100-150 dirhamit ehk 350-525eek, neli päeva läheb seega päris kulukaks. Leidsime lõpuks bussipeatuse, kus olid bussiplaanid ja ajad üleval. Tuligi meile sobiv buss, aga see ei võtnud inimesi peale, sest oli juba liiga täis. Ootasime pool tundi ja loobusime. Võtsime suuna hoopis ranna poole. Läksime veetaksoga üle jõe ja proovisime sealt taksot saada, mis osutus aga kohutavalt raskeks. Taksosid oli nii vähe näha ja need vähesed, mis vaevusid peatuma, ütlesid, et nende vahetus on läbi ja ta sõidab baasi. Siesta ajal toimub neil juhtide vahetus. Umbes tunni pärast saime takso, mis oli nõus meid randa viima. Õnneks liiklusprobleem peagi laheneb. Järgmine aasta saab valmis metrooliin ja Skytram. Need hakkava minema ka nö New Dubaisse, mis on kesklinnast oma 30 ja rohkem km eemal.
Ja siis tuli välja, et rannapromenaad oli politsei poolt kinni pandud ja linnaliikluses valitses täielik kaos. Poole tunni pärast jõudsime randa. Tahtsime minna sellesse tasulisse randa, sest seal on olemas vahetuskabiinid, tualett, dušid jms vajalik. Lugesime enne nädalavahetusel oma tarka raamatut, et laupäeval on seal rannas sissepääs lubatud ainult naistele ja lastele, sellepärast otsustasime rannapäeva jätta just algavale nädalale. Jõudsime siis rannaväravasse ja lugesime: „Monday women and children only!“ (esmaspäeval on rand ainult naistele ja lastele). Meie muidu väga usaldusväärne Lonely Planet'i raamat vedas meid alt. Me olime läbi raskuste randa orienteerunud 2,5 tundi ja me ei saanudki sisse :(( Marssisime kõrval asuvasse avalikku randa ja käisime vähemalt jalgupidi vees ja lasime mõnusal meretuulel end jahutada. Ujuma ei saanud minna, sest esiteks ei saanud riideid vahetada ja teiseks on vesi nii soolane, et kui peale seda duši all ei käi, hakkab nahk kohe kibedalt sügelema. Riideid ei saanud niimoodi ka vahetada, et üks hoiab rätikut ees ja teine vahetab, sest politsei patseeris seal pidevalt ringi. Riietuse suhtes on AÜE üpris nõudlik, tuleb austada kohalike tavasid ja kanda sellist riietust, mis paljastab võimalikult vähe keha. Seega õlapaeltega või sügava dekolteega pluusid võib ära unustada. Naiste puhul on aktsepteeritav pikk seelik või põlvpüksid ja kinnise kaelusega T-särk. Kui mees käib lühikeste pükstega, siis kohalik arvab, et mees unustas täna oma püksid koju ja tuli tänavale aluspükstes. Mehed peavad siis kandma pikki pükse ja lühikese varrukaga pluuse. Ärimehed käivad rangelt tumedates ülikondades. Ma ei tea, kuidas nad selles üles ei sula.
Ega tänase päevaga ei olnudki muud peale hakata, kui hotelli poole tagasi orienteeruda ja tee pealt söögikohta otsida. Sellest kujunes aga veelgi suurem probleem. Mitte ühtegi bussi ei tulnud või mis tulid, olid nii täis juba, et ei võtnud kedagi peale. Taksosid liikus kuidagi haruldaselt vähe ja neil olid ka juba inimesed peal. Hakkasime linna poole kõndima. Vahepeal jahutasime ennast bussipeatustes ja ostsime poest vett juurde. Enamikes kohtades on väga moodsad bussipeatused – üleni kinnine klaasist paviljon, millel on liuguks ja sees on konditsioneer! Oh kui mõnus oli seal vahepeal istuda ja maha jahtuda. Eestis võiks ka sellised bussipeatused olla, et talvel puhub sees soe õhk ja palaval suvel külm õhk. Marssisime 2 tundi! Samal ajal kogu aeg busse ja taksosid jälgides, mitte keegi ei peatunud. Ja kuna oli nii palav, siis ei olnud kõndimise tempo ka kuigi kiire. Südalinna on rannast umbes 15 km. Rand on täitsa linnas sees, aga nagu mainisin, Dubai on väga laialivalguv linn. Kõndimise ajal saime imetleda ääretult ilusaid valgeid mereäärseid villasid, miskahel pool sõiduteed asusid. 15 kilomeetrit uhkeid valgeid villasid! See oli alles vaatepilt. Samal ajal oli liiklus väga umbes ja alguses ei saanud aru, mis ometi täna liikluses toimub. Samal ajal sõitsid rannapromenaadil kohalike autod, mis olid väga üles tuunitud ja seda riigilippude ja kõige muuga, mis riigiga seotud. Lippe võis absoluutselt kõikjal näha. Kohalikud olid väga õnnelikud saabuva püha üle. Ja autode küljes ei olnud mitte ainult väikesed vimplid, vaid tihti olid inimesed autoakendest või katuseluugist väljas ja lehvitasid suuri mastilippe. Käis suur tuututamine. Väga muljet avaldav pilt oli. Eestlased küll iseseisvumispäeva saabudes nii õnnelikud ei ole ja lippe igal pool lehvita. Ühel majal langes katuselt alla maja seina suurune lipp!
Vahepeal oli läinud pimedaks ja me marssisime endiselt õnnetult linna poole. Lõpuks siiski õnn naeratas ja meil õnnestus saada vaba takso, kes meid hotelli tõi. Kohe, kui takso saime, saime liikluskaose põhjuse ka teada. Promenaadil asub tähtis lipuväljak, kus toimus pidupäeva rongkäik eesotsas šeigi endaga. Tee oli autodele suletud ja pimeduse saabudes algas ilus ilutulestik. Nägime õnneks ilutulestiku ka ära. Hotelli juures käisime mingis kohalikus söögikohas söömas. Väga indiapärane söök tundus, erinevad grill-lihad riisiga. Ühest lihast ei saanud küll aru, millega tegu. Kõikidel lihadel oli nii palju ja teravaid maitseaineid peale pandud, et ei saanud aru, millega tegu. Ei hakkanud väga hoolega uurima kah. Kõhu sai täis ja sees püsis kah. Eelmistel päevadel ei olnud meil sellise kuumaga isu kohalike toitude järele, õhus on pidevalt spetsiifiliste maitseainete lõhn, mis ei ole väga kutsuv ja sõime kaubanduskeskuses itaalia ja HRC-s ameerikalikku toitu. Nüüd on vähemalt kohalik asi ka ära proovitud.
02. detsember
Esimene asi, mis viitas pühale, oli see, et hommikul sai rahulikult magada. Meie hotell asub risttee lähedal ja autojuhtidel on kombeks pidevalt signaali anda. Tõeliselt algaja sõidujuhi vaenulik linn – kui sa poole sekundi jooksul rohelise tule süttimisel kohal ei liigu, järgneb signaalitamine. Liiklus on üleüldine kaos ja turistil ei soovitata ise autot rentida ja juhtida. Saan aru miks, ise ka ei tahaks siin sõita. Täna hommikul oli siis vaikus. Tahtsime täna kindlasti sinna tasulisse randa (Jumeirah Beach Park) saada ja hakkasime varakult hotellist liikuma. Linn oli tõeliselt vaikne, autosid vähe ja isegi ehitusmeestel oli vaba päev. Sõitsime veetaksoga vastaskaldale ja oh seda õnne, esimene takso, mis ilmus oli vaba ja viis meid randa. Ummikuid ka ei olnud, kõik sujus kenasti. Ja täna seisis rannaväravas päev läbi vabu taksosid. Eile lihtsalt ei olnud meie päev. Rand oli mõnus, palju palme, mille all kõrvetava päikese käest vajadusel varju otsida, vesi oli nii soe, nii soe ja nii ilus heleroheline... ah..paradiis. Kuna olime alles lumivalged, siis päevitamisega üle ei pingutanud, olime rannas 2,5 tundi ja käisime 2 korda ujumas. Väga soolane vesi oli, võis vabalt ujumata vee peal lihtsalt hõljuda. Määrisime 30 spf kreemi peale ja ikkagi oleme väikesed põrsad. Ei mitte tulipunased, lihtsalt sellised ilusad roosad :) Naljaks on see päikene – kui tänaval kõnnid, siis ei hakka üldse peale (ei näkku ega kätele), aga heidad korraks liivale pikali ja juba punetad. Pidasime rannas plaani, et kui järgmine kord Dubaisse tuleme, siis võtame mereäärse lukshotelli ja teeme tõelise rannapuhkuse, sest siis ei ole vaja kuskile kaugele randa orienteeruda. Ja kõik lukshotellid siin on nagu linn linnas – kõik vajalikud teenused on hotelliterritooriumil olemas. Nüüd on meil linn nähtud, et võime ainult rannapuhkuse siin võtta küll...näiteks tehissaarel The Palm.
Seekord saime tagasi ka kiirelt taksoga. Järgnes jalutuskäik Dubai uuemas linnaosas, mille südameks on ehitusjärgus maailma kõige kõrgem maja Burj Al Dubai. Hetkel on selle maja ümbrus suur ehitusplats, sest korraga kerkib terve kvartal kõrghooneid, kaubanduskeskuseid jne. Valmis oli saanud suur kaubanduskeskus. Ja ma mõtlen SUUUR!!! Seal oli sees läbi kolme korruse akvaarium kõikvõimalike kaladega.
Tavalised kõrghooned on Dubais nii 60-korruselised ja need paistavad Burj Al Dubai kõrval nagu päkapikud! Burj Al Dubai on juba praeguses ehitusjärgus kõrgem, kui mistahes muu hoone või telemast maailmas – üle 700m! Tallinnasse ehitati teatavasti Stockmanni kaubamaja juurde kaksiktornid, mis on 30-korruselised. Nii väikeseid maju on Dubai pilvelõhkujate vahel väga vähe.
Õhtul sõime taas kohalikku toitu ja nautisime viimast õhtut siin linnas. Jalutasime pimeduses jõe ääres (see on õhtul nii ilus), käisime tuledes kullaturul veel ringi, mis õhtul eriti ilusates tuledes sätendas ja nautisime lihtsalt mõnusat sooja õhtut.
Homme kell 10 hommikul algab lend Austraaliasse. Seal saab ehk pildid ja Dubai blogi ka üles panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar