neljapäev, 19. aprill 2012

01.04.-02.04. Tagasitee


01.aprill adios,  Argentina

Magasime kaua, sõime pikalt hommikust, seejärel asjade kokku pakkimine ja lahkumine. Võtsime tänavalt takso (koos teemaksudega 140 peesot). Mõtlesime, et ei viitsi suurte kottidega majandada ja tunniks ajaks polnud enam mõtet linna peale minna. Jõudsime lennujaama 12.45 ja pardale minek pidi algama 16.00. Mõtlesime, et meil jääb üüratult palju vaba aega lennujaamas, aga siinsed protseduurid võtavad nii palju aega ja lennujaam on väga suur, seega kulus kogu see aeg meil seal ka ära. Tegime automaadis check-in’i ära (tundub, et kõik lennujaamad lähevad tulevikus selle peale, mis on tore, kui saaks siis nii, et automaat prindib kohe välja ka pagasi lipiku ja viskad koti ise lindile ära) ja võtsime pagasi ära andmise järjekorda. Juba praegu oli meie lennule järjekord! Pääsesime umbes 20 minutise ootamisega letini. Letis küsis mees meie käest pileteid ja passi ning siis saatis pagasi ära. Milleks selline topelt töö? Praegu muidugi oli seda teenindajat sinna vaja, sest lennuk oli ülebroneeritud ja meie käest küsiti, kas oleksime nõus veel ühe öö Buenos Aireses olema. Kuna meil oli puhkust võetud võimalikult vähe (suvel tahaks ju ka nädalakese puhata) ja pidime Eestisse jõudma esmaspäeva õhtul ning kolmapäeval juba tööle minema, siis loobusime võimalusest üks päev lennufirma kulul siin riigis lisaks olla.  Vastasel juhul oleksime koju jõudnud teisipäeva hilisõhtul ja kolmapäeva hommikul kohe tööle. Tean juba ette, et kui oled 30 tundi järjest reisinud, sul on koju jõudes 7 tundi ajavahe ja oled surmani väsinud, siis ei ole võimalik järgmine päev kohe tööle minna. Pärast muidugi jõudsime kahetsema hakata, et pakkumist vastu ei võtnud. Aga mõtlemise aega anti vähe, sa pidid kohe leti ääres otsustama, kas jääd või lähed lennukile. Otsustasime kohe ka kõik turvakontrollid ja piiriületuse ära teha. Õnneks, sest nende asjade läbimine sisustas ilusti ära kaks tundi! Tund aega turvakontrolli järjekorras ja teine tund piiriületamise järjekorras. Ega töö jänes ei ole, et eest ära jookseb ja miks peaks panema tööle näiteks 5 piirivalveputkat, kui kahega saab ka hakkama, eksole.

Boarding algas õigeaegselt ja kõik inimesed olid väljumise ajaks peal, aga lennuk ei hakanud liikuma. 15 minuti pärast teatas kapten, et kõik on valmis, aga pagasiluugi elektroonika ütles üles ja luuk ei sulgu. Töömehed püüavad alternatiivselt luugi sulgeda. Pool tundi hiljem andis kapten jälle lootust, et varsti peaks luuk sulguma ja saame liikuma. Stjuardessid hakkasid õnneks karastusjooke pakkuma, lennukis oli ju väga palav. Tund aega hiljem hakkasime liikuma. Seekordne Lufthansa Boing 747-400 oli täielik pettumus. Minnes oli sama mudel, aga uus lennuk, täna oli väga vana. Ridasid oli rohkem ehk jalaruum oli olematu ja tool nii kitsas, et ma ei kujuta ette kuidas vähe suuremad inimesed seal istuma mahuvad. Isegi minul oli kitsas ja poole lennu peal hakkasid jalad valutama, sest sirutada kuskile ruumi ei ole. Ma saan aru, kui nii kitsaste vahedega peab sõitma Euroopa lühikesi otsi, aga 14 tundi järjest sellises tikutopsis on väga piinarikas. Samuti ei olnud iga tooli ees meelelahutusekraani. Vahekäikudes olid mõned telekad, aga need olid ka nii harvalt pandud, et mina lühinägelikuna filmi ei näinud. Magamisega oli tõsiseid raskused. Pidevalt suri mingi koht ära ja põhiliselt sai kuidagi muusikat kuulates ja tukkudes see öö mööda saadetud. Argentiina ööbussid olid selle kõrval ikka tõeline luksus.

02. aprill Frankfurt-Helsinki-Tallinn

Algselt pidi Frankfurdis meil ümber istumiseks aega olema 3 tundi, hilinemise tõttu jäi järgi 2 tundi. Õnneks oli check-in juba Helsingini välja ära tehtud, seega pidime transfeer tsoonis ühest terminalist teise minema. Aga need FRA terminalid on ju üüratult suured. Vantsisime ikka väga pikka aega ja seejärel muidugi uuesti turvakontrolli. Ja teadagi on FRA kontrollid väga põhjalikud. Samuti lasti iga kott väga aeglaselt x-ray’st läbi. Igvalemiseks lennujaamas aega ei jäänud.

Frankfurt-Helsingi lend väljus plaanipäraselt. Ajavahest tingituna ja pika reisimise väsimuse tulemusena olin nii väsinud ja ei tundnud end kõige paremini. Tuikusin kuidagi lennukile ja jäin kohe magama. Peagi oli kael kange ja toodi ette kerged söögid. Seega pikemat uinakut teha ei õnnestunud.
Helsingis pidi meil olema tund aega Tallinna lennuni. Ootasime oma pagasit ja vaatasime murelikult kella. Lõpuks nägin väljuvate lendude plaani ja miskipärast olid kõik lennud edasi lükatud. Saime pagasi kätte ja ka seekord pidime ühest terminalist teise marssima (õnneks on Helsingi lennujaam nii väikene). Check-in’i jõudes öeldi, et lend hilineb kuna lennuk ei ole Tallinnast väljunud. Loodame, et üle 20 minuti ei hiline. No tegime oma järjekordse turvakontrolli ära ja hakkasime ootama, millal meie lend ekraanile tuleb. Kogu aeg lükati eeldatavat väljumise aega edasi. Me olime nii väsinud, täiesti kopp oli ees ja nüüd tahaks küll juba koju puhkama saada. Kokku pidime selles väikeses lennujaamas oma lendu kaks tundi ootama, selleks et istuda lennukisse ja 30 minuti pärast maanduda Tallinnas:) Lennukist avanev vaade oli masendav. Kõik kohad on seda valget …. ikka veel täis! Meid võttis Tallinnas vastu 1 kraad ja lumetuisk. Tere tulemast koju! :) Temperatuuri langus ühe ööpäevaga 30 kraadi. M A S E N D A V.  Proovisime juba teist korda viimase kahe aasta jooksul minna reisile märtsis mõeldes, et tagasi tulles on kindlasti siin ka juba kevad käes. Nojah, järgmine kord tuleb tõesti vähemalt kaheks kuuks ära minna, siis on siin kindlasti tagasi tulles soe!:)
Ärkasime 01.apr BA-s kell 10. Oma koju voodisse magama jõudsime 02.apr kell 00.00.

Kommentaare ei ole: