16.03. Punta Del Este
Pakkisime peale hommikusööki asjad kokku ja sõitsime seekord linnaliinibussiga bussijaama. Marko leidis bussijaamast huvitava plaadi – Uruguay metal’i best of kogumik. Kõik puha tundmatud nimed.
Bussijaamas on vist oma 30 erinevat bussifirmat. Kolm neist müüvad bussipileteid Uruguay kõige kuulsamasse kuurortlinna - Punta del Estesse. Sõit kestab 2 tundi. Punta del Este on nagu Austraalia Surfers Paradise või USA Miami. Bussist väljudes oli õhus tunda mõnusat soolast ookeanilõhna ja kohe võis näha suur vahuseid laineid.
Tegemist on suvituslinnaga, kus vaadates maju ja hindasid, käib peamiselt jõukam rahvas. Ka siin on sügis või nagu tänava- ja rannapildist järeldub – pensionäride hooaeg. Linn on vaikne, paljudel suvemajadel luugid sügiseks/talveks ette pandud ja paljud restoranidki on talvehooajaks juba suletud. Saabumise päeval oli õues 24 ja teisel päeval 28 kraadi. Eesti põhjarannikul ei lähe kunagi vesi nii soojaks kui praegu oli ookean.
Punta del Este linn asub poolsaare peal. Lääne pool on liivarannad ookeani ja idas vaikse merelahe ääres. Ookean on täielik surfarite paradiis, meresopp on ilusa jahtklubi ja rannapromenaadiga. Linnas elab alaliselt 7 300 inimest, suvehoojal on seal lisaks 150 000 inimest. Seega on linn piisavalt väikene, et jõuab 2 tundi rannas päevitada ja siis õhtupoolikul suurema osa linnast läbi jalutada. Väga mõnus atmosfäär, puhas ja praegu vaikne linnake. Sellises kohas võiks suviti puhkamas käia küll. Nüüd oli tõeliselt kahju, et me ainult ühe ööpäeva ja siia linna planeerisime. Kahjuks ei saanud plaane ümber ka teha, sest tagasi BA-sse jõudes pidime lennukiga järgmisse kohta sõitma.
Ööbisime hostelis nimega Tas D’viaje (kahene tuba 1512 uruguay peesot).
17. märts Punta Del Estest tagasi Buenos Airesesse
Registreerisime end hommikul kümnest hostelist välja, jätsime suured kotid sinna hoiule ja läksime veel randa. Päikest täna enam võtta ei saanud (punased põrssad nagu me eilsest olime), aga ujumas sai korra veel käia. Selle aasta ujumishooaeg siis avatud :) Pärast käisime veel linna peal ringi, ostsime suveniire. Kell kaks päeval istusime bussi ja järgnes pikk bussisõit kõigepealt Montevideosse ja sealt edasi Colonia sadamasse. Montevideos oli busside vahel tunni jagu vaba aega ja jõudsime kiiresti linnas söömas käia.
Jõudsime sadamasse piisava ajavaruga ja mõtlesime, et käime turva- ja passikontrollis ära, et siis selle asjaga ühel pool. Passikontrollis saabus halb üllatus. Piirivalvur küsis Uruguaysse saabumise laevapiletit. WTF?? Loomulikult ei olnud meil saabumise pileteid alles, ma ei tule elu sees selle pealegi, et ma peaksin riiki saabumise piletid alles hoidma. Eriti veel reisil, kus sa saad kogu aeg ja igalt poolt mingeid pabereid ja pileteid. Küsisime ka, et milleks seda piletit on vaja, passis on ju tempel riiki saabumise kohta olemas. Vastati, et immigratsioonil on seda vaja. Miks, ei tea, aga on vaja. Ja kusjuures kõikidel teistel (no mõni üksik meie taoline oli ikka veel) oligi saabumise pilet alles, mis siis visati kuskile suurde kasti hunnikusse. Küsisin, et kust ma peaksin seda teadma, et ma pean pileti alles hoidma. Pileti taga küljel pidi see kirjas olema. Keerasin olemasoleva pileti tagurpidi ja tõesti, pileti tagune oli tihedalt väikeses kirjas mingit hispaania keelset teksti täis. Mitte ühtegi sõna aga ei olnud inglise või mõnes muus keeles! Samas reisibüroo, kust me piletid ostsime, suhtles meiega inglise keeles, laevale tulles check-in’s räägiti meiega inglise keeles, piirivalvurid rääkisid meiega mõlemal pool inglise keeles, aga mitte keegi ei maininud, et me peame pileti alles hoidma. Lõpuks öeldi meile, et peame siis maksma trahvi umbkeelsuse eest (mina nimetan seda umbkeelsuse trahviks), enne riigist välja ei saa. Trahv 30 eur nägu!! Oi ma olin vihane. Ei aidanud ilusti rääkimine, et me keelt ei mõista ega vihastamine. Selle peale kärgatas piirivalvur ainult, et Uruguay on ju hispaania keelne riik, miks te reisite riiki, mille keelt te ei oska!!?? Olen sõnatu. No mitte päris, kirjutasin hiljem laevas neli märkmiku lehekülge täis ja elasin ennast välja, aga jäägu need kommentaarid sinna märkmikku. :) Kuna meil Uruguay peesosid enam ei olnud, siis pidi Marko uuesti raha välja võtma ja pidime alla kirjutama paberile, kust suutsin tuvastada enda nime ja trahvi summa. Ülejäänud tekstist ei saanud jällegi midagi aru! Kuna oli õhtu ja olime juba piisavalt väsinud, siis neelasime kõik alla, tegime nii nagu kästi. Nõme ikkagi. Oleme küll palju reisinud, aga sellist nõmedat olukorda pole kunagi varem ette tulnud. Pealegi oli see 60 eurot kahepeale päris suur plaaniväline väljaminek.
Buenos Airese sadamas oli meeletu taksojärjekord kuna laev oli jälle maksimaalselt inimesi täis. Jalutasime sadama hoonest natukene eemale oma hotelli suunas ning meil õnnestus tänavalt takso püüda. Tuttavasse Ibise hotelli jõudsime õhtul kümne paiku. Pakkisime toas suure seljakoti ringi (väiksest seljakotist rändasid suurde kotti lenukisse mitte lubatavad asjad) ja läksime südaöö ajal magama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar